"Kõrboja peremees" on 1922. aastal ilmunud A. H. Tammsaare romaan.

Katku Villu (29) naaseb kodutallu vangist, kus ta on istunud aasta kakluse käigus inimese tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nüüd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad, üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega - siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda.

Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud. Ema ei usalda Kõrboja rahvast ning tunneb halba eelaimust. Isa peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast, kui sealne endine peremees tahtis tema talu maid ära osta. Vangist naasnud Villu sukeldub parimate kavatsustega hoogsalt talutöösse ja teeb talu arendamise plaane. Talu kõige viljakamad maad on kiviseljandiku all - Villul tekib plaan kivid õhku lasta. Kaevab ja puurib, aeg-ajalt näeb järve ääres Kõrboja Anna jälgi.

Kõrboja vana peremees Rein plaanib tütart linnast koju talu edasi pidama kutsuda, kuna tal endal puudub oma suurte plaanide ja unistuste elluviimiseks energia. Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja müüma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nüüd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust.

Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis enda poole napsi võtma. Lõpuks lähevad mõlemad siiski peole. Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu kirjeldab, mida kõike ta teeks, kuid jutt takerdub, kui ta kogemata oma vangisistumist meenutab. Tusane Villu püüab tuju parandada viina võttes, satub hoogu, tantsib, komistab kellegi jala otsa ja tahab taas kaklus üles võtta, kuid Anna keelab tülitsejaid. Anna teeb Villule leebeid etteheiteid joomise pärast. Tantsivad koos ja see hakkab ka külarahvale silma. Villu lubab Anna sünnipäeva auks põlluharimist segavad kivid õhku lasta; Anna nõustub vastumeelselt tingimusel, et Villu lubab rohkem mitte juua. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada.

Anna mõtted on talutöö juurest hajevil, kuni ta arstilt kuuleb, et Villu ei jää päris pimedaks. Siis saavad talutööd jälle nagu uut hoogu. Anna arutab, et Villust võiks Kõrbojale peremees saada küll, kuid Reinule on see mõte väga vastumeelt - Villu on arutu joodik ja lisaks vaenulikust perest.

Villu naaseb koju. Isa arvab, et kui ta enne tormas nagu poisike, siis nüüd on ta sant; meest pole temast saanud, aga Kõrbojale peremeheks ta veel kõlbaks. Villu on solvunud ja teatab, et tema vigasena Kõrbojale peremeheks ei lähe, ning läheb hoopis Kuusiku sauna Eevit Katkule perenaiseks paluma. Villu isa pole aga nõus Kõrboja endist teenijat oma miniaks võtma ja avaldab kahetsust, et ta peab oma talu mõtlematule pojale jätma. Villu tunnistab, et ta ei tahtnud käia isa jälgedes ja olla tema töökäteks, kelle tegemisi ei tunnustata, vaid teha midagi uut ja omamoodi. Tahab hakata Katkut nullist üles ehitama ja usub, et vaesel Eevil oleks töömurdmiseks rohkem motivatsiooni kui mõnel rikkal peretütrel. Isa peab nõustuma, kuid kangekaelsusest pulmapidu korraldada ikka ei luba.

Villu otsustab kõvasti tööle hakata ja mitte enam uisapäisa otsuseid teha; Eevi arvab, et Villu on tema kosimise plaani maha matnud. Eevi läheb Kõrbojale, palumaks Annat, et see Villu rahule jätaks, kuid ei saa kuidagi juttu üles võetud.

Pähklipühal saavad Anna ja Villu jälle kokku. Villu on viinaga tuju tõstnud ja kutsub Anna tantsima, kuid nad kukuvad rüsinas. Villu on lõõpijate peale vihane, kuid hoiab end vaos. Anna kutsub ta uuesti tantsima, nad lahkuvad peolt koos (Villu saab Kõrboja vana ja vigase suure koera järgi pidulistelt hüüdnimeks Kõrboja Mousi) ja lähevad järve äärde. Anna kutsub Villut Kõrbojale peremeheks ja endale meheks, kuid see keeldub oma uhkusele viidates. Villu piinleb vastandlike tunnete käes ega saa und.

Kõrboja vana koer Mousi leitakse surnult, Katku koer ulub ja Annale tuuakse sõnum, et Villu on ennast maha lasknud. Isa kommenteerib, et Villu ei osanud elada, aga endalt elu võtmine oli täismehe tegu (Villu oli aida põranda höövlilaastudest puhtaks teinud, et püssilasust tulekahjut ei tekiks). Kõrboja Anna tuleb Katkule ja leiab nutus Villu emaga lepituse. Anna mõtleb algul ära linna minna, kuid kohtab teel Eevit, kes on pärast ema surma koos lapsega Kuusiku saunast välja aetud. Anna kutsub Eevi Kõrbojale elama ja lubab isale, et kasvatab Villu ja Eevi pojast Kõrbojale peremehe. Kõrboja talu tegemistesse tekib uus lootus.